Inimese viis meelt ei aita elektromagnetvälju avastada, kuigi neil väljadel on otsene mõju inimese kehale.
Erinevalt töökeskkonna nendest ohuteguritest, mida vahetult näeme, haistame, kuuleme või tunneme kehaga, tuleb elektromagnetväljade sageduse ja tugevuse tervisemõju puhul toetuda teadustööle tuginevatele normidele ehk teadmistele.
Eesti peaks Euroopas kehtivaid piirnorme hakkama järgima hiljemalt 2012. aastal. Samas ei ole teadlased üksmeelele jõudnud, kas elektromagnetväljad üldse on kahjulikud. Seetõttu on Euroopa Liit otsustanud värskendada elektromagnetväljade piirnorme, mis kehtestati 2004. aastal. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Tarmo Koppel kirjutab uue direktiivi tagamaadest ja sellest, mida see ettevõtetele kaasa toob.
Erinevalt kahjulikust kiirgusest märkab inimene ülemäärase stressi mõju oma tervisele: vererõhu tõusu, üldist energiakaotust, lihaspinget vms. Töökeskkonna normiks on tervisele ohutu stressitase. Mõõta stressitaset on aga üsna keerukas. Nüüd on selleks eestikeelsed stressihindamise küsimustikud.
Marjaks kulub teadmine, et tööandja mõjutab otseselt kolmandikku inimese stressitaseme teguritest, nagu kinnitavad rakendusuuringute keskuse Centar analüütikud. Paljus määrab stressitaseme töötaja suundumus, see, kas tal on kalduvus negatiivseid või positiivseid tundeid kogeda. Seda ei saa tööandja muuta. Küll saab tööandja võtta stressijuhtimise ohjad ettevõttes enda kätte, teadvustada ohu tõenäosust endale ja töötajatele.