Eesti töötervishoid

Eesti Töötervishoid nr 2/2010

Juhtkiri. Aeg haarata ohjad

     Inimese viis meelt ei aita elektromagnetvälju avastada, kuigi neil väljadel on otsene mõju inimese kehale.
     Erinevalt töökeskkonna nendest ohuteguritest, mida vahetult näeme, haistame, kuuleme või tunneme kehaga, tuleb elektromagnetväljade sageduse ja tugevuse tervisemõju puhul toetuda teadustööle tuginevatele normidele ehk teadmistele.
     Eesti peaks Euroopas kehtivaid piirnorme hakkama järgima hiljemalt 2012. aastal. Samas ei ole teadlased üksmeelele jõudnud, kas elektromagnetväljad üldse on kahjulikud. Seetõttu on Euroopa Liit otsustanud värskendada elektromagnetväljade piirnorme, mis kehtestati 2004. aastal. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Tarmo Koppel kirjutab uue direktiivi tagamaadest ja sellest, mida see ettevõtetele kaasa toob.
     Erinevalt kahjulikust kiirgusest märkab inimene ülemäärase stressi mõju oma tervisele: vererõhu tõusu, üldist energiakaotust, lihaspinget vms. Töökeskkonna normiks on tervisele ohutu stressitase. Mõõta stressitaset on aga üsna keerukas. Nüüd on selleks eestikeelsed stressihindamise küsimustikud.
     Marjaks kulub teadmine, et tööandja mõjutab otseselt kolmandikku inimese stressitaseme teguritest, nagu kinnitavad rakendusuuringute keskuse Centar analüütikud. Paljus määrab stressitaseme töötaja suundumus, see, kas tal on kalduvus negatiivseid või positiivseid tundeid kogeda. Seda ei saa tööandja muuta. Küll saab tööandja võtta stressijuhtimise ohjad ettevõttes enda kätte, teadvustada ohu tõenäosust endale ja töötajatele.

Malle Toomiste
Eesti Töötervishoid

Ajakirjast Eesti Töötervishoid

Ajakiri Eesti Töötervishoid on partner nii tööandjale kui ka töötajale. Töö läheb rõõmuga, kui töötaja on terve ja töökeskkond on mugav.

Eesti ainus töötervishoiu ja -ohutuse ajakiri sündis 1993. aastal eesmärgiga, et Eesti inimesed oleksid tööd tehes terved ja töökeskkond turvaline. Ajakirja käivitasid Soome Töötervishoiu Instituudi välissuhete osakonna juhataja, nüüd rahvusvahelise töötervishoiu organisatsiooni (ICOH) asepresident Suvi Lehtinen ning Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi (EKMI) professor Hubert Kahn, kes sai ka ajakirja esimeseks peatoimetajaks.

Algselt töötervishoiuga tegelevate spetsialistide kitsamale ringile mõeldud väljaandest on kasvanud praktiline ajakiri tööandjatele, töökeskkonnaspetsialistidele ja töötajatele ehk kõigile, kes hoiavad tervist ja märkavad töökeskkonda.

Alates 2005. aastast ilmub Eesti Töötervishoid meditsiinikirjastuse Lege Artis väljaandel neli korda aastas: märtsis, juunis, oktoobris ja detsembris.

Eesti Töötervishoid pakub infot töötervishoiu ja -ohutuse kohta:
- seadused, määrused, regulatsioonid – muudatused, tõlgendused, rakendamine
- hea töötervishoiupraktika – näited, probleemid, lahendused
- töötervishoiu korraldamine ettevõttes – asjatundjate juhtnöörid, vastused küsimustele
- töökeskkond – mida tähendab hea töökeskkond ja kuidas seda tagada?
- tööpsühholoogia – mida tööandja saab teha hea vaimse õhkkonna loomiseks tööl?
- töötaja terviseriskid – kutsehaigused ja tööga seotud haigused
- tööõnnetused – mis on juhtunud ja miks?

Ajakirja tellimiseks vajuta SIIA.
DVD ja harjutustiku tellimiseks vajuta SIIA.

Koostööpartnerid: